Ühe eduka vaba tarkvara projekti edulugu

Ühel kaugel maal, ühes väikeses riigis oli üks väikene kool, kus aastakümneid õpetati tublisid noori õpetajateks. AD 2008 võeti järjekordsesse lendu vastu hulk andekaid inimesi omandama IT juhi magistrikraadi.  Selle lennu II semestril valis osa neist endale aine "Avatud lähtekoodil põhinev arendusmudel". Selle aine käigus pidid need inimesed moodustama kommuuni ja täitma arendusülesande - programmeerima Wesnothi uue kampaania. Töö oli raske ja pingeline, kuna tegemist oli inimestega, kes oma igapäevast leiva ei teeninud teps mitte programmeerijatena. Lisaks istus kukil koolikohustus (rääkimata kohustustest perede ees!) ja see kõik kokku tähendas pikki õhtuid ja unetuid öid koodi kirjutades. 

Aga inimesed olid tublid, panustasid ennastsalgavalt ja suutsid tähtajaks ülesande edukalt täita. Eduka täitmise aluseks lisaks tublidusele oli ka vaba tarkvara projekti kõigi võimaluste oskuslik ärakasutamine ja mõne projektis olnud inimese varasem sedalaadne kogemus. Kui tavaliselt juhtusid selles koolis ja grupis ühistööd venima, siis selle arenduse puhul sujus kõik justkui õlitatult, kõik tähtajad täideti kõva varuga, kõik tiimi liikmed panustasid ennastsalgavalt, konflikte ei tekkinud ja tulemuseks oli suurepärane mängu kampaania - "Joomasõprade seiklused". 

Ilmselt juhtus see, mis tavaliselt ei juhtu - tekkis sünergia! Ja sünergia oli võimas. Kõik punase arendustiimi liikmed teenisid proffessor Kakult kõrgeima hinde ja lisasid oma õpperaamatusse ausalt teenitud 3 AP.

Täna, kümme aastat hiljem on "Joomasõprade seiklused" saavutanud maailmas kultusliku maine ja seda võib ilma kahtluseta nimetada kauaotsitud Eesti nokiaks. Ühest esmapilgul tagasihoidlikust ainetööst on kasvanud välja gigantne meelelahtustööstus, selle alguse juures olnud inimeste nimed figureerivad juba mõned aastad maailma TOP 100 rikkamate nimekirjas ja kas pole see mitte suurepärane vaba tarkvara projekti edulugu!

AD 2019 

How To Do Open-Source Development

Innovation Happens Elsewhere, Open Source as Business Strategy, Ron Goldman, Richard P. Gabriel (http://dreamsongs.com/IHE/IHE.html)

 

How To Do Open-Source Development

 

Selles peatükis kirjeldatakse üsna täpselt, mida tähendab endast avatud lähtekoodi arendus (OSD), täpsemini, mis on selleks vaja, et see saaks toimuda võimalikul paremal moel.

Üheks baaseelduseks on igakülgne ja avatud suhtlemine. Kuigi OSD korral reeglina arendajad teineteisega pärielus ei kohtu (vähemalt rahvusvaheliste projektide korral) on suhtlemine määrava tähtsusega. Siin on oma reeglid aga need ei erine kuigivõrd tavasuhtluses kasutatavatest reeglites.

Oma olemuselt ja ülesehituselt ei ole OSD loogika midagi erakorralist vaid suuremas osas on üle võetud nn best practises tavaelust ja viidud virtuaalsesse keskkonda, ainsa erinevusega, et kommuuni liikmed ei tea ja ei tunne teineteist ehk päriselus ning suhtlevad läbi virtuaalsete „kehade“. Igal projektil peab olema juht, meeskond, plaan, korraldatud testimine ja vigade haldus jne jne. Ehk siis ei tasu naiivselt arvata, et OSD juhtub niisama ja ei maksa midagi. Maksab ja kindlasti mitte vähem, pigem isegi rohkem, kui tavalised arendusprojektid. Piisab kui hakata kalkuleerima projekti panustavate inimeste tööaeg rahaks.

OSD kommuunile on iseloomulik selle loomulik kujunemine. Rollid selginevad, muutuvad ja arenevad projekti käigus ning see võimaldab tõsisel pühendujal teha virtuaalset karjääri. Kõik sõltub kommuuniliikmest endast, millise rolli ta endale “välja töötab“. Demokraatia missugune, kus mujal tänapäeval me seda kohata võime?! Vast ehk korteriühistud on koht, kus agaramad ja initsiatiivikamad tulevad jõudsalt pildile aga nad ei pruugi alati olla ka piisava kogemuse ja kompetentsiga. Teiseks erinevuseks on see, et KÜ-de puhul on tegemist ÜKT-ga ja kes see ikka nii väga viitsib oma vaba aega ohverdada? Pealegi kui on ette teada, et peale stressi ei saada sellest panustamisest suurt midagi. OSD kommuun on siin selgelt inimsõbralikum kooslus.

Mis siis artiklist olulist meelde-silma-kõrva jäi? Vaatamata sellele, et OSD on oma toimimise loogika kirjutanud maha tavaelust on paradoksaalselt sealt tänaseks üsna palju õppimisväärset just tavaellu tagasi võtta. Kuidas tuhanded inimesed võiksid teha tulemuslikult koostööd, kuidas ennast kehtestada, oma mina tahaplaanile suruda jne jne. Tuues paralleele tänase Eesti eluga, siis võiks päris huvitav (ja hästitoimiv) OSD projekt olla „Eesti Vabariik“J

Steven Levy Hackers

Huvitav materjal, esimene peatükk annab mõnusa ülevaate sellest, kuidas 50 aastat tagasi "maailm" loodi. Arvutimaailm kui täpne olla. Samuti heidetakse põgus pilk MIT geniaalsete "raudteepoiste" tegemistele eesotsas Peter Samson'iga. Üsna uskumatu, et sel ajal kui meie esivanemad nautisid Hruštsovi sulaajaga kaasnenud muutuseid ja kõva häälega räägiti helgest kommunistlikust homsest, loodi kuskil kaugel imperialistlikus Ameerikas arvutiajalugu ja meil polnud sellest õrna aimugi. Täna tundub suur osa kirjutatust elementaarne igale koolilapsele. Aga 50 aastat on ka möödas ja maailm ei ole enam kunagi endine. Kus me oleme 50. aasta pärast? Kui teaks, kas oleks hea?

Teine peatükk räägib häkkeri eetikast, seitsmest käsust. Tavainimese jaoks on siis tegemist omalaadse kristliku 10. käsuga. Need on selged ja arusaadavad "statemendid", mis on peatükis kenasti lahti seletatud. Need põhimõtted on sellised, millega võib rahulikult nõus olla ja mis on ilmselt enamuse jaoks üsna süütud. Erandina tekitavad need neuroose tarkvara äride omanikele, kes püüavad meeleheitlikult oma kasumit kaitsta. 

Kokkuvõtvalt - hariv ja silmaringi laiendav lugemine, kui on võimalust, siis lugege!