GPL ja BSD litsentsi võrdlus kahe vaba projekti näitel

GPLiga kaitstud projekti vast tuntumaiks näiteks on Linux. Linuxi lähtekood on endiselt avalik ning tasuta, Red Hat’i poolt kirjutatud lähtekood kuulub kõigi reeglite kohaselt samuti GPL litsentsi alla ning on vabalt kättesaadav kõigile. Red Hat saab kasumit, müües lähtekoodile juurde teatud lisaväärtusi (lisarakendused, dokumentatsioon, kasutajatugi), mis on kommertskasutajale olulised (T.Jõesaar, 2008,  Tarkvara hübriidne arendus- ja ärimudel, magistritöö). Red Hat rahastab samas ise avatud lähtekoodiga tarkvara loomist, makstes palka mitmetele Linuxi arendajatele.

BSD-d kasutatakse enim loomulikult BSDopsüsteemi arendusel (nt FreeBSD Unix opsüsteem). Mainitud opsüsteem kogub tuntust eelkõige oma lihtsuse, töökindluse ja turvalisuse poolest. Milline on nende arenduste vahe? 

FreeBSD kernel ja enamus koodi on lastud välja BSD litsentsiga, samas on osa komponente kasutusel teiste avatud litsentsidega nagu GPL, LGPL või ISC. Linuxi kernel ja enamus tarkvara on litsentseeritud GNU GPLi litsentsiga, mis on teatavasti Free Software Foundationi poolt loodud. Erinevus on ka opsüsteemide arendustes ja nimelt selles, et Linuxi puhul arendatakse erinevad osad eraldi ja liidetakse alles tootestamisel. FreeBSD puhul toimub arendus aga ühe tervikuna. FreeBSD on leidnud kasutamist webiserverina (Yahoo! Sony Japan etc), desktopil toimetab aga vääramatult Linux. Lisaks on Linux kasutusel ka webiserverina. Aga mis kõige tähtsam - BSD boodib ja reboodib kiiremini kui Linux! 

Allpool lühidalt ka sellest, millised on põhilised erinevused GPLi ja BSD vahel.

GPL tarkvara võib vabalt kopeerida, avada, muuta ja täiendada ning edasi levitada nii originaal- kui muudetud kujul. Kõige selle eest tuleb "maksta" vaid autori poolt lisatud (ja tema andmeid sisaldava) dokumendi ning GPL litsentsi (mis algab klausliga, et litsentsi võib vabalt levitada, kuid mitte muuta!) lisamisega edastatavasse tarkvarasse - nii on ka edasiantav tarkvara saanud GPL objektiks.  (http://akadeemia.kakupesa.net/arhiiv/VR1/loengud/loeng8)

GNU avalikku litsentsi (GNU Public License, GPL) peetakse kõigi avatud lähtekoodi litsentside eelkäijaks ning see on siiani arendajate seas eelistatuim (mõningatel hinnangutel kuni 85% kõigist projektidest). [Woods&Guliani, 2005]

GPL ja BSD litsentside esimene erinevus seisneb selles, et GPL on copyleft ja BSD non-copyleft. Mitte-copyleft -litsentsid võimaldavad tuletatu koodist ka ärivara teha.  Teine erinevus seisneb selles, et BSD litsentsi ei saa kitsendada, GPLi saab ning kolmandaks laieneb litsents GPLi puhul kõigile tuletistele, BDS puhul aga mitte. Oma olemuselt peetakse GPL litsentseerimist rangemaks ja keerulisemaks. BSD litsents võimaldab tarkvara probleemideta siduda teiste mitte BSD litsentsiga tarkvaraga ja sh ka kommertstoodete loomiseks. See säästab arendajate ressurssi ja raha olulisel määral. 

Samas on mõlemal litsentsil ka teatud puudused ja kumbagi neist ei saa nimetada täiuslikuks, nagu ei saa täiuslikuks nimetada vist ühtegi litsentsi.