Hacker-HOWTO by Eric S. Raymond

Raymond defineerib häkkeri mõiste ja avardab selle tähendust. Ehk siis häkker ei ole ainult it-friik vaid võib Raymondi definitsiooni kohaselt olla kasvõi pottsepp, peaasi, et oleks omal alal tipptegija ja talle oleks omased teatud häkkereid iseloomustavad reeglid. Kindel tingimus on see, et sa oled oma valdkonnas tuntud läbi valdkonna arendamise antud panuse.  Selline kohati meelevaldne tõlgendamine võib ju tunduda atraktiivsena aga tegelikult on vähemalt täna häkkeri mõiste avalikkuses seotud arvutitega ja sellel terminil on küljes selge negatiivne tähendus. 

Raymond püüab eraldada sikud lammastest ja kirjeldab, mis eristab päris häkkereid muidu-häkkeritest ehk kräkkeritest. Nn häkkerite maailmas võib sellel ju isegi mõte sees olla, samas on päriselus sageli tegemist segatud tüüpidega ehk on kindlasti olemas häkkerid, kes on natukene ka kräkkerid ja kräkkerid, kes on pisut ka häkkerid. Mõnes mõttes on häkkeriks saamine võimalik sageli ainult läbi selle, et enne ollakse kräkker ja sealt kasvatakse välja häkkeriks ehk jõutakse selle maailma evolutsiooni kõrgeimale astmele. 

Kuigi jah, kräkkerit eristab häkkerist see, et nemad lõhuvad ja häkkerid loovad. Samas võiks täiesti vabalt kohaldada häkkerlikku suhtumist kräkkeritele. Ka nende maailm on täis imelisi lahendamistvajavaid probleeme, nendegi ajud on väärtuslikud ja ressurss piiratud, ilmselt on kräkkerid autoritaarsuse vastu ja ka (tipp)kräkkeriks saamine nõuab intelligentsust, praktikat, pühendumist ja rasket tööd. Siit tekibki küsimus, et kas selline jagamine headeks - pahadeks, loojateks- lõhkujateks on kõige mõistlikum? Ilma häkkeri põhioskusteta ei saa ka kräkker hakkama. Suurim vahe nende samaaegselt sarnaste kuid siiski erinevate kultuuride vahel seisneb vast eesmärkides. Kräkkerid on ilmselt rohkem motiveeritud teenima raha ja lõhkuma süsteeme teinekord lihtsalt lõbu pärast samas kui häkkerite eetika põhieelduseks on oma intellektuaalse potentsiaali tingimusteta jagamine teiste samasugustega. 

Raymondi järgi on stiilne häkker perfektses emakeeles (ja soovitavalt inglise keeles) kirjutav, ulmest huvituv, idamaist võitluskunsti valdav mediteeriv pilli mängiv muusikahuviline "killumees/naine". Selle definitsiooni järgi võib konstrueerida päris huvitava profiiliga häkkereid. Kuid samas on selline suhteliselt jäik nomenklatuur stiilsele häkkerile püstitatud nõuetest ahistav. Korralik keeleoskus on elementaarne aga raske nõustuda, et ulmest huvitumine oleks määravama tähtsusega kui ajaloohuvi või idamaised võitluskunstid tähtsamad kui pühendumine vastupidavusaladele. Pillimängu ja lauluoskus on sageli kinni geenides ja inimesele, kes tahab olla tubli häkker aga muusikalist kuulmist ei ole, on ainsaks väljundiks punk kui oskuste suhtes kõige tolerantsem muusikastiil. No ja mis puudutab killuoskust, siis see kas on kaasasündinud või ei ole...

Ehk siis kokkuvõtvalt võib öelda, et häkkerlust kui kultuuri iseloomustav teatav anarhistlik suhtumine on kerge kaduma kui asuda kehtestama reegleid ja norme ja seeläbi kedagi kas "klubisse" arvama või mitte.